Ideede kaardistamine

Ideekaardid (mind maps) on äärmiselt vajalikud tööriistad, ilma milleta ma ei kujutaks oma tööd ette. Need aitavad keerulisematest objektidest ülevaadet saada ning dokumentatsiooni struktuuri kujundada.

Mis on ideekaart? Üks pilt on väidetavalt väärt tuhat sõna, seega üks väike tehislik näide:

mind map example

See väike kaart on ülevaade infost, mida ma Jubina kohta tead ja mida võiks dokumentatsioonis kajastada. Kindlasti ei ole see lõplik kuju – ideekaarte saab alati vastavalt vajadusele täiendada, kui lisainfot tuleb. Samas on siit selgesti näha, mis dokumentatsiooni struktuur võiks olla – keskse mõistega (Jubin) on seotud selle erinevad omadused (kasutajad, seaded, tegevused, jne.), millest igaühega seonduvad omakorda mingid ideekillud.

Ideekaardid ise on väga vana idee, kuid suurema populaarsuse saavutas see 1970-ndatel aastatel. Siis muutus mind map ka kaubamärgiks, kuigi tänapäeval on sellest jälle kujunenud üldine termin. Osad uuringud väidavad, et ideekaardid on võrreldes tavamärkmetega kuni 15% efektiivsemad info meelde jätmiseks. Nad küll ei asenda tavalisi märkmeid – mina reeglina koostan ideekaardi oma märkmete põhjal. Samas on seda tunduvalt lihtsam jälgida kui mitut lehekülge segaseid märkmeid. 🙂 Eriti nähtav vahe tekib siis, kui seda mõni kuu hiljem vaadata – märkmed on reeglina struktureerimata, nii et neist mingi infokillu leidmiseks tuleb järjest kõik läbi lugeda, samas kui ideekaardil on infot tunduvalt lihtsam leida. Samuti on ideekaarti tunduvalt lihtsam teistega jagada – märkmed on reeglina kirjutatud ainult endale ja seetõttu loetavad ainult autori jaoks, aga ideekaardid on loogilise ülesehitusega ning neid saab igaüks täiendada.

Ideekaarte saab koostada nii tahvlil kui arvutis (paberi jätan ma siinkohal kõrvale – paberil on raske parandusi teha). Wikipeedias on pikk nimekiri nii tasuta kui tasulisest tarkvarast, millega ideekaarte koostada. Mina kasutan tasuta programmi nimega XMind – minu vajaduste jaoks piisab sellest täiesti. See toetab erinevaid diagramme ning võimaldab ka igale elemendile märgiseid lisada. Märgised aitavad näiteks tähistada, kui kaugel mingi osa dokumenteerimine on, või mis kuipalju uuendamist vajab.

Loomulikult ei ole ideekaardid mõeldud ainult dokumenteerimiseks – nagu nimigi ütleb, on need ideede kaardistamiseks. Neid saab kasutada ka planeerimiseks või probleemide lahendamiseks. Samuti ei ole need piiratud tarkvaraga – ma olen ka loengute kohta ideekaarte koostanud. Tänu oma universaalsusele võiksid need olla kõigi infoga töötajate tööriistavaramus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga