Hea tehnosuhtleja omadused

Eelmises postituses oli juttu, et kõik tehnosuhtlejate töökohad on erinevad. See küll ei tähenda, et kõik peavad kõike oskama – spetsialiseerumine on väga tavaline. Eesti on küll selleks liiga väike riik, aga näiteks USAs on teekide dokumenteerija (API writer) täiesti eraldi elukutse. Samuti võivad tehnosuhtlejad spetsialiseeruda konkreetsesse valdkonda nagu meditsiin.

Seetõttu ongi konkreetsed tehnilised oskused teisejärgulised – tähtsamad on pigem omadused ja üldised oskused, kuna tehnilisi oskusi saab alati õppida. Mina panin erinevate allikate põhjal kokku sellise nimekirja…

Loogiline mõtlemine on üks tähtsamaid asju. See ei tähenda ainult tehnilist taipu, vaid ka laiemas plaanis oskust süstemaatiliselt mõelda. Loogilisest mõtlemisest tuleneb otseselt ka info organiseerimise oskus ehk siis võime infot korrastada ja ümber struktureerida. Info allikas (arendaja, spetsifikatsioon, jne.) ei pruugi infot ette anda just sobivas formaadis – selle soovitud kujule kohandamine ja otsustamine, mis sellest üldse vajalik on, ongi tehnosuhtleja ülesanne.

Uudishimu on äärmiselt tähtis. Hea tehnosuhtleja peaks teadma asjast tunduvalt rohkem, kui ta kirja paneb. Kui sa ei ole vastavast teemast huvitatud ja ei püüa selle kohta võimalikult palju teada saada, siis on tunduvalt raskem otsustada, milline info on vajalik. Piiratud infoga tegutsemine on nagu pusle kokkupanek, kui sa ei tea, kas sul üldse kõik tükid olemas on. Kuna tehnosuhtlejad tegelevad tihti ka testimisega (ja mõnikord ongi ainukesed lõppkasutaja tasemel testijad), siis tuleb ennast kasutaja rolli seada ja mõelda, mida kõike sa asjaga teha saad. Kui sa lihtsalt paned kirja, mida räägitakse, siis ei ole sust eriti kasu – samahästi võiks arendajad ise dokumentatsiooni koostada.

Uudishimuga koos käib õppimisvõime. Kuna tehnosuhtlejatel on tihti vaja väga erinevaid ülesandeid täita, siis tuleb selleks vajalikud oskused kiiresti omandada. Ja teisest küljest – arendajatel ei ole teinekord aega sulle oma loomingust pikalt ja põhjalikult rääkida; halvemal juhul veab, kui sa üldse arendajale küsimusi saad esitada. Seetõttu on vaja infot lennult haarata. Samuti on vaja end pidevalt täiendada, et ajaga kaasas käia – kõigest mõne aastaga võib tehnoloogia tundmatuseni muutuda. Näiteks viis aastat tagasi tulid esimesed Androidiga nutitelefonid välja ja tahvelarvuteid alles planeeriti, aga praegu (2013. aastal) on need täiesti igapäevaseks saanud.

Hea väljendusoskus on samuti väga tähtis. Kui sa enda teadmisi lihtsalt ja arusaadavalt väljendada ei oska, siis pole su dokumentatsioonist väga kasu. See on osa headest suhtlusoskustest, aga väljendusoskus on olulisem – kui sa just sotsiaalfoobia all ei kannata või arendajatega väga ülbelt ei käitu, saad info ikka kätte. Samas on kasulik arendajatega häid suhteid hoida – info kogumine on tunduvalt kergem, kui sa ei pea iga kildu tangidega välja kiskuma. Vajadusel peab julgema ka “rumalaid” küsimusi küsida. Mul on korduvalt juhtunud, et ma küsin mingit asja esimest korda nähes mõne küsimuse, mis arendaja arvates peaks iseenesestmõistetav olema, aga tegelikult paneb ta pead kratsima ja mõtlema.

Väga hea keeleoskus on iseenesestmõistetav. Päris filoloogi tasemel ei pea olema, aga veatu küll. Kirja- ja grammatikavead tekstis jätavad ettevõttest automaatselt halva mulje. Kes tahaks kasutada toodet, mille tegijad ei anna endast parimat? Loomulikult käib see kõigi keelte kohta, milles kirjutad.

Kuna tänapäeval käib kogu töö arvutis, siis peab tehnosuhtleja arvutit hästi tundma. See tähendab, et saad arvutis tavatoimetustega vabalt hakkama, tunned vähemalt ühte pilditöötlusprogrammi ja ühte kontoritarkvara paketti, ja ei trüki kahe sõrmega klaviatuuri toksides. Lisateadmised tulevad muidugi kasuks – tarkvara dokumenteerimisel on abiks, kui tead, mis on server, andmebaas, ja nii edasi.

Kasuks tulevad ka teadmised kasutatavusest (usability) ja disainist. Kuna tehnosuhtleja peab toodet vaatama kasutaja või tarbija vaatenurgast, siis on tema ülesandeks ka selle kohta tagasisidet anda, kuidas seda kasutada on. Toote arendajad võivad teinekord olla oma tootest liialt vaimustuses, et selle vigu märgata, nii et neile on vahel vaja väikest reaalsuskontrolli. Disan tähendab nii toote kui dokumentide kujundust – kui suurtes firmades on oma stiil juba välja kujunenud, siis väiksemates firmades peab tehnosuhtleja vahel ka kujundaja rollis olema.

Lisaks on tihti vaja kannatlikkust. Kahjuks ei ela me ideaalses maailmas, kus kõik on esmapilgul selge ja töötab vigadeta, seega tuleb aeg-ajalt erinevaid probleeme lahendada. Kui iga komistuskivi sind tigedaks ajab, siis ei jõua sa tööga kuhugi, vaid kulutad asjata oma närve. Parem on rahulikuks jääda ja edasi pusida.

Ja lõpetuseks missioonitunne, ilma milleta ei suju ükski töö. Kui sa ei arva, et sinu töö on vajalik ja kasulik, ei arva seda ka teised. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga